Морфологические и синтаксические свойства
править
Основа инфекта: decacuminā-
|
Praesens
|
Indicatīvus
|
Coniunctīvus
|
Imperatīvus
|
Act.
|
Pass.
|
Act.
|
Pass.
|
Act.
|
Pass.
|
Sing.
|
1 p.
|
decacuminō
|
decacuminor
|
decacuminem
|
decacuminer
|
—
|
—
|
2 p.
|
decacuminas
|
decacumināris
|
decacumines
|
decacuminēris
|
decacuminā
|
decacuminare
|
3 p.
|
decacuminat
|
decacuminātur
|
decacuminet
|
decacuminētur
|
—
|
—
|
Plur.
|
1 p.
|
decacumināmus
|
decacumināmur
|
decacuminēmus
|
decacuminēmur
|
—
|
—
|
2 p.
|
decacuminātis
|
decacumināmini
|
decacuminētis
|
decacuminēmini
|
decacumināte
|
decacuminamini
|
3 p.
|
decacuminant
|
decacuminantur
|
decacuminent
|
decacuminentur
|
—
|
—
|
|
Imperfectum
|
Indicatīvus
|
Coniunctīvus
|
Act.
|
Pass.
|
Act.
|
Pass.
|
Sing.
|
1 p.
|
decacuminābam
|
decacuminābar
|
decacuminārem
|
decacuminārer
|
2 p.
|
decacuminābas
|
decacuminabāris
|
decacumināres
|
decacuminarēris
|
3 p.
|
decacuminābat
|
decacuminabātur
|
decacumināret
|
decacuminarētur
|
Plur.
|
1 p.
|
decacuminabāmus
|
decacuminabāmur
|
decacuminarēmus
|
decacuminarēmur
|
2 p.
|
decacuminabātis
|
decacuminabamini
|
decacuminarētis
|
decacuminarēmini
|
3 p.
|
decacuminābant
|
decacuminabantur
|
decacuminarent
|
decacuminarentur
|
|
Futūrum I
|
Indicatīvus
|
Imperatīvus
|
Act.
|
Pass.
|
Act.
|
Sing.
|
1 p.
|
decacuminābo
|
decacuminabor
|
—
|
2 p.
|
decacuminābis
|
decacuminaberis
|
decacumināto
|
3 p.
|
decacuminābit
|
decacuminabitur
|
decacumināto
|
Plur.
|
1 p.
|
decacuminabimus
|
decacuminabimur
|
—
|
2 p.
|
decacuminabitis
|
decacuminabimini
|
decacuminatōte
|
3 p.
|
decacuminabuntur
|
decacuminanto
|
Infīnitivus praesentis actīvi
|
decacumināre
|
Infīnitivus praesentis passīvi
|
decacumināri
|
Participium praesentis actīvi
|
decacumināns
|
Gerundium
|
decacuminandī
|
Gerundivum
|
decacuminandus, -a, -um
|
Основа перфекта: decacumināv-
|
Perfectum
|
Plusquamperfectum
|
Futūrum II
|
Indicatīvus
|
Coniunctīvus
|
Indicatīvus
|
Coniunctīvus
|
Indicatīvus
|
Act.
|
Act.
|
Act.
|
Act.
|
Act.
|
Sg.
|
1 p.
|
decacumināvī
|
decacumināverim
|
decacumināveram
|
decacumināvissem
|
decacumināverō
|
2 p.
|
decacumināvisti
|
decacumināveris
|
decacumināveras
|
decacumināvisses
|
decacumināveris
|
3 p.
|
decacumināvit
|
decacumināverit
|
decacumināverat
|
decacumināvisset
|
decacumināverit
|
Pl.
|
1 p.
|
decacumināvimus
|
decacumināverimus
|
decacumināverāmus
|
decacumināvissēmus
|
decacumināverimus
|
2 p.
|
decacumināvistis
|
decacumināveritis
|
decacumināverātis
|
decacumināvissētis
|
decacumināveritis
|
3 p.
|
decacumināvērunt
|
decacumināverint
|
decacumināverant
|
decacumināvissent
|
decacumināverint
|
Infīnitivus perfecti actīvi
|
decacumināvisse
|
Основа супина: decacumināt-
Participium perfecti passivi
|
decacuminātus, -a, -um
|
Participium futuri activi
|
decacuminātūrus, -a, -um
|
Supinum I
|
decacuminātum
|
Supinum II
|
decacuminātū
|
decacumino
Глагол, первое спряжение.
Приставка: de-; корень: --.
Семантические свойства
править
- [cacumen] срезать верхушку (у дерева) Col ◆ Отсутствует пример употребления (см. рекомендации).
-
-
-
-
-
Родственные слова
править
От ??
Фразеологизмы и устойчивые сочетания
править